Agnese ja Oliveri lugu ei olnud suur pulmapäev, kuid see oli midagi väga sügavat ja tähendusrikast – intiimne hetke jagamine nende kõige lähedasematega ja armastuse jäädvustamine nii, nagu see päriselt on. Agnes ja Oliver soovistasid lihtsalt mälestusi, mida vaadata ja südames hoida, ning mul oli au olla see, kes need hetked piltidesse talletas.

Registreerimise päev Tallinna Perekonnaseisuametis oli rahulik ja pehme – väike hetk, mis kandsime läbi koos nende perede ja kõigi, kes olid tulnud neid toetama. Alguses oli närv vaikselt kaasas, nii nagu uue alguse puhul ikka – mõtted sibasid korraks ette ja proovisid päeva eest ära elada. Aga sel hetkel, kui Agnes ja Oliver saali sisse astusid, vaibus kõik. Mõtted astusid kõrvale, hingamine rahunes ja jäi ainult kohalolu. Olin valmis oma rolliks, justkui oleksin seda hetke juba ammu teadnud.