Greta ja Raki imeline pulm Endla talu küünis 17.07.2025
Kolm keelt, eri paikadest kokku tulnud inimesed ja paras annus Itaalia särtsu. Alan ja Chiara tõid Kõltsu mõisa kokku oma lähedased ning kaks maailma, mis nende pulmapäeval nii loomulikult üheks said. Ja ma ütlen kohe ära: see pulm on üks mu lemmikuid. 🤍
Alan ja Chiara leidsid minu oma pulmakorraldaja kaudu ning päriselt kohtusime alles pulmapäeval. Nad olid valinud mind minu piltide ja käekirja põhjal. Selles on fotograafina midagi väga erilist — teadmine, et keegi on su loomingut vaadanud ja tundnud: jah, just tema võiks meie päeva jäädvustada. See usaldus oli minuga kaasas juba mõisa poole sõites.
Nii tseremoonia kui ka pidu toimusid Kõltsu mõisas. Luigelilled oli loonud pruudikimbu, peigmehe rinnanõela, tseremooniapaiga lilleseaded ja lauakaunistused. Kõik oli lihtne ja elegantne, mõisaga nii ilusas kooskõlas.
Kohale jõudes sättisin oma asjad valmis ning pruutpaari saabudes hakkasingi pildistama. Detailide vahelt käisin piilumas, kuidas mõlemad end valmis seavad. Chiara meik ja soeng, kleidi selgapanek koos emaga. Alan ülikonda sättimas, isa kõrval julgustavaid sõnu jagamas ja viimaseid kohendusi tegemas. Need ettevalmistuste hetked on mulle alati armsad. Päev on alles ees ning saan jäädvustada ka seda, kuidas kõige lähedasemad inimesed selle alguses teie kõrval on.
Chiara on itaallane ja Alan eestlane. Nad tutvusid välismaal õppides ning nende sõpruskond on sama rahvusvaheline kui nende lugu. Nii kõlaski pulmas eesti, itaalia ja inglise keel. Oli tuttavat eestipärast olemist, aga ka seda Itaalia särtsu, mis andis päevale hoopis oma iseloomu.
Üks eriline palve oli neil mulle veel: teha väike fotosessioon Chiara vanavanematele, kes on olnud abielus 56 aastat. Neid kahte vaadates oli nii palju imetleda. See, kuidas nad teineteisele otsa vaatasid — armastus oli mõlema silmis täiesti olemas. Ja Chiara vanaema stiil! Mõtlesin küll, et tahan ka suureks saades selline fashionista olla. 🤭
Enne tseremooniat tegime Alani ja Chiaraga first look’i ning ilupildid. Nii said nad teineteist esimest korda näha ja võtta pildistamiseks aega juba enne külaliste saabumist. Kui esimesed külalised kohale jõudsid, puges pruutpaar mõisasse peitu, et ülejäänud näeksid neid alles tseremoonial.
Tseremoonia viisid läbi Alani ja Chiara isad. Selle isiklikkus puudutas väga — nende ees seisid oma inimesed, kes olid nüüd osa ka nende abielu algusest.
Alani märjad silmad, Chiara naer ja külaliste kaasaelamine… Mäletan, kuidas mõtlesin juba pildistades, et saan seda kõike hiljem uuesti kogeda. Pilte sorteerides ja töödeldes jõuan ju nendesse hetkedesse tagasi. See on üks mu töö kõige armsamaid osi: mõni pilk või naeratus toob kogu emotsiooni korraga uuesti kaasa. 🥹
Pärast tseremooniat läks pidu õues edasi. Tehti pruutpaariga pilte, nauditi õuemänge ja mängiti koos seltskonnamänge. Seekord ei jäänud minagi ainult kaamera taha. Ühes mängus otsiti tätoveeringutega inimesi ning üsna pea jooksis üks külalistest minu juurde ja viis mu oma leiuna kaasa. Esimene kord, kui mind niimoodi pulmamängu värvati! 🤭
Lauda istudes said sõna lähedased. Kõnesid kuulates mõtlesin, kui palju on Alan ja Chiara juba koos kogenud. Kui palju inimesi ja lugusid nende ellu mahub ning kui põnev võib olla kõik see, mis neid veel ees ootab. Nii tore oli neid selle päeva jooksul ka teiste inimeste silmade kaudu tundma õppida.
Chiara kimbuvise jäi päikeseloojangu aega. Puude vahelt paistis kuldne valgus ning kimbu püüdis tema sõbranna, kes vist ise ei osanud seda üldse oodata. Tema üllatust ja rõõmu oli nii armas vaadata. Ju oli see kimp sel õhtul just talle mõeldud. 🤭
Õhtul täitus tantsuplats ja püsis väga harva tühjana. Vägevad tantsusammud, muusika ja seltskond, kes tuli hea meelega kaasa — seda kõike oli rõõm pildistada.
Magusalaual ootasid pulmatort ja tiramisutorn. Lihtne, elegantne ja nii nende päeva sobiv. Pean tunnistama, et kuigi ma tavaliselt suur tiramisusõber ei ole, oli see amps küll jumalik.
Alan ja Chiara, aitäh teile selle usalduse ja nii elurõõmsa päeva eest. Mul on väga hea meel, et teie pulmakorraldaja meid kokku viis. Soovin teile palju ühiseid seiklusi, naeru ja seda armastavat pilku, mida nägin ka Chiara vanavanemate silmis — veel 56 aasta pärast ja kauemgi. 🤍